Расширенный курс «Журналистика»

Расширенный курс «Журналистика»

Длительность курса: 140 академических часов (самостоятельная работа 32 ак.ч.) 9 месяцев
C
тоимость курса: 200 евро в месяц

Зарегистрирован на портале Информационной Системы Эстонского Образования www.ehis.ee
При представлении декларации о доходах возможно получить возврат 20%

Внимание акция! Для тех кто зарегистрируется и внесет предоплату до 31 августа — 5%.

Отличное предложение!!! Приведешь друга, скидка для тебя 20% на весь курс. Приведешь двоих друзей, скидка для тебя 30% на весь курс.

 

  • Описание
  • Полная программа

Описание товара

Программа курса «ЖУРНАЛИСТИКА»

Преподаватели: Александр Семёнов, Сергей Овченков, Виктория Вейнранк,

Марина Малова, Александр Жиленко, Юлия Грамма

Цели и задачи курса:

Цель данного курса – получение полного обзор журналистской профессии, включая использование полученных знаний на практике. Курс знакомит с русскоязычным медиа рынком Эстонии.

Задачей курса является овладение обучающимися навыками, формирующими авторский стиль грамотного письма, этикета общения, психологии, техники речи, постановки голоса, работы с техникой и монтажа, юридические аспекты.

По окончанию курса:

состоится защита индивидуальных проектов

—  сертификат об окончании

— направляем на практику

Освоение программы курса позволит

— применять свои знания в любой социальной сфере деятельности, связанной с общением;

— при желании с легкостью поступить и продолжить обучение в вузах Эстонии, повышая уровень знаний;

— иметь возможность трудоустроиться по специальности.

Есть возможность пройти практику в ведущих СМИ Эстонии, таких как «MK- Эстония», «RUS Postimees» и другие.

 

1 модуль. „Основы журналистики – 78 ак. часа

На всем этапе обучения модуля, будет проводиться практическая работа по составлению индивидуального медиапродукта под руководством ведущего лектора. По окончанию обучения состоится защита проектов.

1. Журналистика. Введение в профессию.

   1.1. Виды СМИ и взаимодействие между ними (печать, телевидение, радио и интернет)

   1.2. Направления СМИ («желтая» пресса, «серьезная» журналистика и культура)

   1.3. Обзор медиа-рынка Эстонии

2. Жанры журналистики и их практическое применение

   2.1. Новость как основа основ

   2.2. Интервью как главный источник информации

   2.3. Репортаж и корреспонденция

   2.4. Очерк, рецензия и другие «художественные» жанры

3. Как выбрать тему и построить материал

4. Работа с источниками

   4.1. Поиск источника

   4.2. Работа с людьми — публичными и обычными

5. Интернет-журналистика: от копирайтера до блогера

6. Роль перевода и редакторской правки в современной журналистике

7. Основы журналистской этики

2 модуль. Радиожурналистика. Практические занятия. – 12 ак.часа

2.1 Как найти темы?

2.2 Присутствие проблемы в теме. Объективная и субъективная сторона

2.3 Этикет общения

2.4 Умение работать с техникой

2.5 Монтаж

Модуль 3. Психология – 20 ак.часа

3.1 Зачем нужна психология. Коммуникации

3.2 Почему в животе «мурашки»?

3.3 Тело как хранитель эмоций

3.4 Практическая работа

Модуль 4. Техника речи – 20 ак.часов

4.1 Релаксация и дыхание

4.2 Подготовка голосового аппарата к работе

4.3 Дикция

4.4 Логика речи

Модуль 5. Правовые аспекты деятельности журналиста. Авторские права – 10 ак.часов

5.1 Граница между свободой слова и неприкосновенностью личной жизни. Практика судов ЭР и Европейского суда по правам человека

5.2 Защита источников информации и их разглашение

5.3 Понятие персональных данных, переработка, хранение и их защита

5.4 Авторское право — возникновение и сопутствующие ему права

 

Copyright © All rights reserved.

Kinnitatud

Ljudmila Romanjuk

ALR Arengukeskus MTÜ juhatuse liige

31.01.2017

ALR Arengukeskusekool

Õppekava nimetus: Ajakirjandus
Õppekava rühm:     Ajakirjandus

Lektorid: Aleksandr Semjonov, Sergei Ovtšenkov, Viktorija Veinrank, Marina Malova, Aleksandr Žilenko, Julia Gramma

  1. Üldsätted
    1. ALR Arengukeskusekooli Ajakirjanduse koolituse õppekava „Ajakirjandus“ (edaspidi õppekava) on alusdokument gümnaasiumiklasside õpilastele ja täiskasvanutele ajakirjanduse erialast ülevaate saamiseks ja praktiliste oskuste omandamiseks ajakirjanduse valdkonnas. Õppekava lähtub Erakooliseadusest.
    2. Õppekava koosneb statsionaarsest teoreetilisest ja praktilisest õppest.

 

  1. Koolituse eesmärk:
  • Õpitavate oskuste valdamine
  • Kirjaoskuse ja autoristiili kujundamine
  • Suhtlemise etiketi tundmine
  • Oskus töötada tehnika ja montaaziga
  • Hääle ja kõnetehnika valdamine
  • Ajakirjaniku tööks vajalike põhioskuste omandamine

3. Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

  • soovi korral jätkab ilma raskusteta õpinguid kõrgemas koolis ajakirjanduse erialal
  •  rakendab oma teadmisi kõikides valdkondades, mis on seotud suhtlemisega.
  •  leiab tööd ajakirjanduse valdkonnas

Õpingute alustamise tingimused

 4.1. Koolituse sihtgrupiks on gümnaasiumi õpilased ja täiskasvanud

4.2 Algastmel alustab õppija õpinguid kirjaliku lepingu koolitustellimuse alusel.

4.3 Õppimise alustamist tõendab kirjalik leping.

Õppekava maht ja sisu

Õppekava näeb ette 172 ak.tundi (sh iseseisv töö 32 ak.tundi) ja sisaldab 18 teemat.

1 moodul. „Ajakirjanduse eriala alused“ 78 ak.t (Iseseisav töö - 17 ak.t)

Kõikidel mooduli etappidel viiakse läbi praktiline töö. Koostatakse individuaalne meediatoode lektori juhendamisel. Koolituse lõpus toimub projekti kaitsmine.

1. Ajakirjanduse eriala sissejuhatus

1.1. Kaasaegse ajakirjanduse liigid ja nende vastastikune toime (trükiajakirjandus, TV, raadio ja internet)

1.2. Kaasaegse ajakirjanduse suunad ("kollane" ajakirjandus, "tõsine" ajakirjandus ja kultuur)

1.3. Ülevaade meediaturust Eestis

1.4 Iseseisev töö

2. Ajakirjanduse liigid ja nende praktiline kasutamine

2.1. Uudis kui aluste alus

2.2. Intervjuu kui peamine informatsiooni allikas

2.3. Reportaaz ja kirjavahetus

2.4. Оlukirjeldus, retsensioon ja teised "kunstlikud" zanrid

2.5 Iseseisev töö

3. Kuidas valida teema ja materjali üles ehitada

3.1 Meediatoote ettevalmistus.

3.2 Iseseisev töö

4. Töö infoallikatega

4.1. Infoallikate otsimine

4.2. Töö inimestega – avalikega ja tavalistega

4.3 Iseseisev töö

5. Ajakirjandus internetis: „copywriterist” kuni “blogijani”

5.1 Iseseisev töö

6. Tõlke ja redaktsioonilise paranduse roll kaasaegses ajakirjanduses

6.1 Iseseisev töö

7. Ajakirjanduse eetika alused

7.1 Iseseisev töö

2 moodul. Raadioajakirjandus. Praktilised tööd. 12 ak.t (Iseseisav töö - 5 ak.t)

  1. Kuidas leida teemasid.

1.1 Aktuaalsete teemade määratlemine. Teema otsing ja analüüs. Aktuaalse ja kiireloomulise teema hindamise kriteeriumid.

1.2 Teema aktuaalsuse hindamine

1.3 Teema kiireloomulisus lähtudes sellest, kui kaua võib teema või sündmus olla huvitav ja päevakohane.

1.4 Iseseisev töö

  1. Probleemi olemasolu teemas. Objektiivne ja subjektiivne pool.

2.1 Millise teema või sündmuse puhul võib esineda probleeme või on see

lihtsalt sündmuse, kui sellise kajastus.

2.2 Subjektiivne probleem. Kuidas leida teine seisukoht ? Millised allikad ?

2.3 Iseseisev töö

3. Suhtlemise etikett

3.1 Vestluskaaslasest lugupidamine. Vestluskaaslase ja tema seisukohtade

vastu huvi tundmine.

3.2 Jultumusest ja sihikindlusest arusaamine ning nende eristamine.

Agressiivsus ja järjekindlus. Siin võidakse kasutada intervjuudes üldkasutatavaid

küsimusi, kuid edaspidi on mõttekas välja töötada just endale omapärane stiil.

3.3 Iseseisev töö

4. Töö tehnikaga

4.1 Mikrofon – mis see on ? Kuidas temaga töötada ja ümber käia.

  1. Montaaz

5.1 Hääleliste materjalide montaaž (raadio)

5.2 Iseseisev töö

3 moodul. Psühholoogia. 20 ak.t (Iseseisev töö - 5 ak.t)

  • Milleks on psühholoogiat vaja.
    1. Ajaloolised momendid. Psühholoogia alused.
    2. Süsteemi arusaam ja selle toimimine
    3. Mis tähendab - "Mina". Hing-vaim-keha side. "Mina" ja emotsioon. Emotsioon - kas abiline või segav faktor. Programmeeritud maailmavaade - kust see tuleneb.
    4. "Mina" olemasolu mikro- ja makrokosmoses. Arusaam ja selle mõistmine.
    5. Komplseksi- arusaam, mis selle taga seisab.
    6. Kõige lähedasemad, kõige keerukamad ülesanded. Kartus ja sellest ülesaamine.
    7. Milleks on vaja kommunikatsiooni. Õige ja patoloogiline kommunikatsioon.
    8. Kuidas kujundada dialoogi. Peeglite süsteem. Kuidas see töötab. Kuidas töötada peegeldustega. Kuidas aru saada ja interpreteerida “Enda oma - võõras”.
    9. Iseseisev töö
  • Miks on kõhus "liblikad"? Keha, kui emotsioonide ladu.
    1. Teadlik ja mitteteadlik. Jaotus kehas. Kui tunnen, tähendab elan.
    2. Rollid. Kuidas nad mõjutavad isiksust. Kas emotsioonid aitavad või pidurdavad. Kuidas saada endale vestluskaaslase.Tähelepanu säilitamise reegel.
    3. Miks on vajalik töötada oma kehaga. Verbaalsus ja mitteverbaalsus.
    4. Kartmine - ning töö sellega. Mis on isiksus ja kuidas selleks saada?
    5. Psühhosomaatika ning selle mõju isiksusele. Vajadused ja Maslow' püramiid.
    6. Karakter. Isiksus.
    7. Iseseisev töö
  • Praktiline töö.
    1. Lüsheri test.
    2. Esinemise avalikkus. Tunnete arusaam ja grupid. Tunnete põhjalik arusaam esinejal.
    3.  Milliseid seoseid leidub emotsioonidel ja nende kajastumisel kehas. Teoreetiliste momentide arusaam, mis tulevad esile praktilise töö protsessis.

4 moodul. Kõnetehnika. 20 ak.t (Iseseisav töö - 4 ak.t)

  • Relaksatsioon ja hingamine.

1.      Liigse lihaspinge mahavõtmine    Töö kehahoiakuga.
2.      Hingamisharjutused erinevatel meetoditel            .
3.      Põhiliste hingamislihaste leidmine ja aktiviseerimine.
4.      Hingamise tähtsus hääle ning kõne heli kujundamisel

  • Hääl
  1.  Hääleaparaadi ettevalmistus tööks   .
  2. Resonaatorite leidmine ja aktiviseerimine, vibratsiooni massaaz .
  3. «Hääle tugi» mehhanismi omandamine                                                                           
  4. Helitugevuse juhtimine.
  5. Iseseisev töö
  • Diktsioon
  1. Hääldusharjutused. Diktsiooni harjutamine            .
  2. Puuduliku hääldamise tuvastamine.
  3. Täpse hääldamise treening kiire kõne puhul.
  4. Tüüpilised hääldusvead.
  5. Iseseisev töö
  • Kõne loogika
  1. Teksti lugemise loogilised reeglid. Kõne takt ja loogilised pausid. Kirjavahemärkide lugemine , loogilised rõhud. Kõne loogikareeglite kasutamine teksti lugemisel.
  2. Teksti arutelu analüüs ja lugemine kooskõlas kõne loogika reeglitega.
  3. Kõnekeele loogikareeglid.
  4. Intonatsiooni reeglid kõnekeeles.
  5. Iseseisev töö

 5 moodul.  Ajakirjaniku tegevuse õiguslikud alused. Autoriõigused“. 10 ak.t (Iseseisav töö - 1 ak.t)

5.1 Ajakirjandusvabaduse ja inimese eraelu puutumatuse tasakaal. Eesti kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika.

5.2 Teabeallikate kaitse ja selle avaldamine. Informatsiooni hankimise viis ja

tõele vastavuse kontroll.

Avaldatud informatsiooni sisu ja tagajärjed. Võõra materjali kasutamine. Vastutus.

5.3 Isikuandmete mõiste, töötlemine, hoidmine ja kaitse.

5.4 Autoriõigused – tekkimine ja sellega kaasnevad õigused.

5.5 Iseseisev töö

Koolitus annab teadmisi ja praktilisi oskusi, mida peab teadma ja tundma ajakirjanik selleks, et ta oma tööga ei rikuks isiku õigust eraelu puutumatusele ja muid õigusi. Arutame, millised autoriõigused tekkivad informatsiooni toodangu loomisega ja kuidas efektiivselt kaitsta oma autoriõigusi.  Kõik teemad arutame olemasoleva Eesti kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika valguses.

 

Kokku:                                                                                                                                             172 ak/t

 

6. Õppevorm ja meetod

6.1 Koolitus toimub päeva- ja/või õhtuõppes 2-3 korda nädalas, päevaõpe kestab kuni 6 kuud ja õhtuõpe kuni 9 kuud õppeaasta jooksul.

6.2 Õppekeel: eesti ja vene.

6.3 Õppetöö viiakse läbi loengu ja praktilise töö vormis.

6.4 Õppeaja arvestust peetakse akadeemilistes tundides.

6.5 Õppe üks õppepäev kestab vähemalt 2 akadeemilist tundi ja mitte rohkem kui 8 akadeemilist tundi.

Kokku kestab koolitus 140 akadeemilist tundi , sh iseseisev töö on 32 ak tundi.

 7. Hindamise põhimõtted

 7.1.Koolituse lõpul sooritatakse arvestus ja Meediaprojektide kaitsmine

8.Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

8.1 Koolituse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest

8.3. Kui meediaprojekt on kaitstud, siis väljastatakse koolituse lõpetamise kohta tunnistus.

8.4 Kui meediprojekt ei ole esitatud, väljastatakse koolitusel osalemist kinnitav tõend.

9. Õppekeskkond

9.1 Keskkond õppeasutuses on sobiv koolituse läbiviimiseks.

9.2 Koolituse toimumise aadressid on:

- Rävala 8, Tee Tulevikku Huvikool

9.3 Õpperuumid on puhtad, hea valgustuse ja ventilatsiooniga.

9.4 Õpperuumides on õppimise läbiviimiseks ette nähtud mööbel: lauad, toolid, tahvlid. Vajadusel võimalik kasutada projektorit ja arvutit.

9.5 Õpperuumid ja tehnika vastavad tervisekaitse-ja ohutusnõuetele.

 10. Õppematerjalid

10.1. Õpilastele on tagatud väljaprinditud õppematerjalid. Kinnitame, et õppematerjale ja vahendeid jätkub kõigi koolitusel osalejate jaoks.

 11. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus

ALR Arengukeskus MTÜ poolt kaasatud õpetajad:

  1. Aleksandr Semjonov. 2009 aastal lõpetasin Tallinna Ülikooli erialal „Vene ajakirjandus“ ja „Toimetamine“, peale mida tegin koostööd ajakirjaga „Bravo“. Hiljem jätkasin õpinguid filoloogia osakonnas.Hetkel olen Raadio 4-s uudiste vastutav toimetaja. Armastan muusikat ja teatrit ning vanu nõukogudeaegseid autosid.
  2. Sergei Ovchenkoff . Õppisin Vene Teatri stuudios. Hiljem asusin õppima Tallinna Pedagoogilisse Seminari sotsiaaltöö erialale. Samal ajal, kui õppisin Pedagoogilises Seminaris, töötasin lastekodus. Pärast Pedagoogilise Seminari lõpetamist töötasin noortekeskuses Koplis. Just sellel ajal hakkasin Raadio 4-s läbi viima saadet „ Noorte meelespea“ "Молодежная памятка".       Peale 2, 5 aastat tööd selle saatega läksin Raadio 4 uudiste toimetusse, kus töötan vastutava toimetajana.
  3. Viktoria Wenrank . Arst, psühhoanalüütik, terapeut, wellness-coach, finantsanalüütik. Üle kümne aasta viin läbi individuaalseid konsultatsioone, seminare, treeninguid. S-Peterburi I.I.Mentsikovi nim. Riiklik Meditsiiniakadeemia üldarsti eriala. *International Academy of Humanitarian tehnologies, USA. Rahvusvaheline Humanitaar Tehnoloogia Akadeemia       USA, eriala – kehaterapeut-praktik. Kvalifikatsiooni tõstmine. IAB Qualifications for business Inglismaa. AVIVA LIVE juhataja –terviseagentuur, konsulteeriv psühholoog. Sertifitseeritud spetsialist: Kehateraapia –struktuurne psühhosomaatika , stressivastane metoodika , töö negatiivsete strateegiatega käitumises , perekondlik seksuaalne psühhoteraapia, bioenergiasüsteemi teraapia, süsteemi kriisid.
  4. Aleksandr Zilenko. Olen lõpetanud Sankt-Peterburi Riikliku Teatriakadeemia teatri ja kinonäitleja erialal. Juba viis aastat töötan Vene Teatris Eestis.
  5. Marina Malova. Olen lõpetanud Moskva V.S. Sepkini nim Kõrgema VTU. Olen töötanud teatris «Na Maloi Bronoi». Praegu töötan Vene Teatris Eestis ja Raadios „Volna“.

     6. Julia Gramma, advokaat. Liikmelisus organisatsioonides Eesti Advokatuur

Haridus: Ülikool Akadeemia Nord  (bakalaureusekraad õigusteaduses) Ülikool Akadeemia Nord  (magistrikraad õigusteaduses)